Loomade reaktsioonid peeglitele on teadlasi huvitanud juba eelmisest sajandist. Loomad reageerivad peegeldust nähes erinevalt.
Katsed on näidanud, et šimpansid tunnevad end peeglites ära. Kui midagi nende välimuses on muutunud, puudutavad nad seda piirkonda.
Gorilla suudab end ka peeglist ära tunda. Siiski peab see loom oma peegelpildiga harjuma. Alguses ilmutab gorilla agressiivsust.
Teised loomad näitavad üles huvi peeglis peegelduse vastu, aga kõige tõenäolisemalt näevad nad oma kaaslast.
See kehtib makaakide kohta.
Tiiger vaatab pikka aega peegeldust, tuleb lähemale, siis liigub eemale, proovib ettevaatlikult läheneda või vastupidi rünnata.
Ka kinnipüütud orav vaatab huviga vastasasuvat oravat.
Linnud pole vähem uudishimulikud.
Kassipojad mängivad oma peegelpildiga juba varases eas.
Täiskasvanud kodukoerad harjuvad peegli ees oma kaaslastega kiiresti ja kohtlevad neid rahulikult.
Muretuid kasse proovib ikka oma peegelpilti mängu kaasata.
Seega on kõigi looma- ja linnuliikide jaoks peeglis olev peegeldus lihtsalt teine loom. Erandiks on inimahvid.
